Mu koduke on tilluke, aga arenguruumi on tal veel paljukest vol 1 ehk sõit linna tööle

Äärelinna idüll

Elan mõnusas Tartu valla Raadimõisa piirkonnas. Vaatan aknast välja ja naudin mõnusat päikeseloojangut. Privaatne lilli täis rõduke ja ilus vaade madalatele eramajadele. Taamal paistavad kõrged kased ja nende taha kõrguvad peatselt mu töölaual olevad projektid - lasteaed ja kool. Rüüpan mõnusalt veel sooja kakaod ja suundun magama mineku rutiini…

Kuidas siis äärelinna elaniku sõit linna tööle välja näeb?

Kui ilm kannatab rattasõitu…

Planeeri suur seljakott ja vähemalt pool tundi kiiret jõulist väntamist kohe ette.

Käib alarm, sätid mõnusasti end korda, sööd ja kulged mõnusas tuules rahulikult tööle…

Otseloomulikult mitte!

Sa elad linna ääres. Sinu äratus soojal ajal on linnud. Eriti palju saad unetunde, kui on lindudel su parapeti ääre all resideerudes lendamise õppimise kõrgaeg. Muudkui pessa ja tagasi. Linnuemme tuleb söögiga - suur kisa, et ilma ei jääks.

Unisena, sest uni jäi lühikeseks, taarud vannitoa poole. Kirud maapõhja oma eelmise buumiaja maja. Ei osatud siis ehitada. Putukavõrgust ja lindude eemale hoidmisest poldud kuulnudki. Ventilatsioon nullis jälle. Õhk ei liigu. Penskarid on jälle käinud tehnoruumis ja ventilatsioonisüsteemi näppinud. Kallis olevat see õhuvahetus. Teen neile kallis! Varsti hallitavad vannitoad oma remontidega on neile kallid!

Mida süüa? Jõudsid eile jälle hilja koju ja ei jõudnud poodi või veel parem - kasulik ja tervislik oli juba otsas. Nii vara pole pood lahtigi. Rasket aga süüa ei taha, sest sõita on siis jube.

Pakid koti. Mingit tillukest firmakat kaasa võtta ei saa. Vaja kaasa laduda käterätt, pesemisasjad, vahetusriided ja muu vajalik kola. No klientidega ei saa ju kohtuda higist läbi imbunud riietes.

Hea küll. Riidesse, kiiver pähe, kindad kätte ja uksest välja.

On tegelased! Kes see andekas jälle keldriukseni evakuatsiooniteekonna ära blokkinud on! Inimesed ei viitsi oma sõidukeid ja kola panipaika viia. Uks ei lähe ka 90-kraadi lahti. Mingi turvatool on vedelema jäetud otse ukse taha.

Ukerdad rataste ja toolide vahelt oma panipaigani. Rattaga koos sama teekonda pidi aga õue.

Vau. Suvi. Kuum sõita. Eks tuleb oma liigeseid ja lihaseid kiiremini täna vändata, et tuulekestki jahutuseks juurde saada.

Vihmaga ma ei sõida. Siis kasutan ühistransporti. Ükskord sõitsin koju padukaga. Ei saanudki aru, kas ujusin või sõitsin rattaga. Läbimärg ja suur vajadus kiirele profülaktikale, et järgmine päev 100% tööl olla.

Ok, täna on päike. Alustad sõitu ja naudid esimesi tuuleiile. Trenn ja tööle minek koos. Hea ajakasutus.

Aih, unustasin õigest kohast äärekivi ületada! Kiiver kaitseb küll pealt poolt, aga miski ei kaitse sind altpoolt põrutuste eest! On ju olemas igasugused määrused puuetega inimeste liikumist paremaks tegevate nõuetega. Kuidas neid äärekivisid omavalitsused küll alla ei suuda lasta ehitada? See ei maksa miljoneid. Keegi peab enne elektritõuksiga surma saama, et see üks koht lamedamaks saaks. Hmm, päris palju surmasid vaja veel oodata siis. Vaesed beebid vankrites. Sõit nagu Ameerika mägedel.

Ehheee. Ummikud. Ta-daa! Itsitad mõnuga ja sõidad passivatest autodest M-Õ-N-U-G-A mööda. Kujutad ette, et kõik need sõidukijuhid kadestavad sind… Ohh, mu konditsioneer Tuuleke töötab ilusasti. Ei vaja täitmist.

Auk, kõrgem äärekivi, tasasem tee. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Pime nurk, auto ei anna pöördel teed. Jälle auk ja kõrgem äärekivi… Ees töllerdav jalakäija, kes pole veel elu jooksul aru saanud, et ka kõnniteel või rattateel kehtib parempoolne liiklus. Assaa, kõrgem teerant keset kõnniteed (Roosi tänava ja Narva mnt kõnniteel). Andekad ehitajad!

Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Kiiiitsas tee-e-ee-ee-h-eee. Slaalom tehtud. Nüüd ala igasugu träniga - postid, kaevukaaned, ajutine suur mammograafiabuss oma jämeda elektrikaabliga, kust üleminek on isegi ma-ah-da-ah-la kiirusega ohtlik. Ja uus üllitis kohe Circle-K ja Tasku ristmiku juures - infotablooni on mingi kaabli paigaldamiseks kaevamise ja uuesti pinnase täitmisega maapind sõiduteele ristisuunas lohku vaju-uh-nud. Oeh. Väike paus punase fooritule taga.

Kosutav veelonks võetud ja edasi sõtkuda vaja. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Auto, mis pöördel taaskord kellelegi teed ei anna. Oo, naisterahvas roolis ja ei vaata kordagi minu poole. Hästi veendutud siis liiklejate olemasolust! Nice, lady! Kurb, et väike laps kõrval seda EESKUJU näeb. Milline tore järglaskond siit tuleb!

Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee.

Ohhoo! Sõpruse sild. Huvitav kas täna näen jälle mõnd varese-tuvi korjust või on mingi suurenenud tõenõusus kõrgelt millegiga pähe saada. Hoiad pöidlaid ja loodad parimat!

Ja kiirus maha, sest tee ristub mingi asfalditehase sissesõidualaga. Väike paus, kus ootad, et need suured rekkad saaksid oma pöörde Turu tänavale tihedasse automerre ära teha. Jah, otseloomulikult vasakpöördega! No, kuhu mul ikka kiiret ju hommikul on. Elu tundub ikka ilusam oodates, kui rekkate vahel pannkoogiks end pressida lasta.
Täna läks normaalselt. On ikka ka sõidukijuhte, kes annavad teed sellistele mürakatele. Danke, sehr schön!

Viimane üllitis - kõrgete äärekividega ülekäigu-mitte-koht-aga-jalakäijate-tee-ja-sõidutee-ristumiskoht ehk ehitatud on, aga mitte lõpuni ilmekad näited Tartu linnast.

6 km. 21 min. Ratas lukku ja kontorisse pessu. Kell 800 algab ilus tööpäev, sest hullem on ju juba läbitud.

Kas sa päriselt ka arvasid, et hullem sai läbi?

Kohe esimene asi on kõrge äärekivi ületamine. See, et mingi vöötrada siin ees on - keda kotib!

Sama fancy teekond Narva mnt mäeni. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Korda mustmiljon.

Õhtuti on see asfalt ikka eriti kuum. Soe õhk kargab sulle näkku ja hoia sind selle eest, et mõni haisupommist prügiauto mööda ei sõidaks. Tunned veel tükk aega seda a-r-o-o-o-o-m-i.

Jälle need õhtused ummikud! Itsitad ja sõidad. Ega sa siis oma kaherattalisega kiiremini muidugi koju jõua. Aga hetkeline kahjurõõm on nii kosutav.

Eriti enne seda kiiitsast ja koledat Narva mnt mäge. No kuulge! Mina keeldun siit üles sõitmast! Mismõttes on hoone ja sõidutee vahele mitte midagit jäätud. Jah, ja veel allakihutavad ratturid! Kuidas te arvate, et saate SÕITA minust mööda?

Sellistel lõikudel:

Punkt 1 - mõtled, kuhu enamus inimesi oma ajud jätnud on,

Punkt 2 - arutled endamisi, kuhu KOV oma ajud jätnud on.

Miks on nii raske mingil madalapalgalisel ametnikul linn läbi kammida ja kaardistada sellised idiootlikud kohad?

Kus on ohtlikum, pange silt - see kassipeaga tüüp ratas kõrval kollase taustaga silt. No, tead ju küll seda. Linnas igal pool on need. Sooneutraalsed? Kassikujulise kiivriga?

Vähemalt mäest üles kõmpimine kiirel sammul treenib säärelihaseidki.

Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee. Auk, kõrgem äärekivi tasasem tee.

Teate, kõige rohkem fännan ma teetöid. Töölised on mingid mustad kummimatid ajutiseks kõnniteeks maha pannud, aga juba teisel päeval pole neil mingit loogikat. Egas siis keegi ohutusreegleid ei järgi ja neid ilusasti tagasi ritta ei pane. Täna on need juba lausa üksteise peal ja ristigi. Kuuaega hiljem ikka sama pilt.

Nii need rajad sinna kõrvale sisse tallataksegi. Ilus muru oli siin enne. Nüüd on vihmaga mudamülgas. Notsurada.

Mingi ajutine ülekäigurada, kus vaata seda ja teist, et ellu jäätaks. Kodus ikkagi keegi ootab mind.

Mingid koerajalutajad, kes ilmselgelt koeraga koolis pole käinud. Hea, et need rattaid ei karda. Jäävad seekord rehvid läbihammustamata.

Ja siis üks mõnus pime nurk. Päriselt ka! Kui siit nüüd keegi alla sõidab oma elektritõuksiga või rattaga, siis mis imenipiga ma läbi puu nägema peaks! Kuna see puu küll siis Raadimõisa alumiste väravate ja maantee vahel ära kohitsetakse! Ahjaa, õigus - siis kui keegi surma saab! Doonoreid ongi vähe!

Hiilides läbi puu jõuan minimäeni. Enne ülemisi Raadimõisa väravaid viskab kell teate peale - liiga lärmakas - üle 90 detsibelli! Tuul, sõidukid liikumas üle lubatud kiiruspiirangu, rekkad jms. Heli peegeldab vastu müüri ja polegi rohkem vaja. Tervistkahjustavalt lärmakas lõik. Ja just mäest üles sõites!

Uuh, viimased äärekivid ja lohud ja muhud ja kodu paistab.

Eiiiiiih! Lapsed jälle jooksid mänguväljakult teele! Päriselt või? Mida need vanemad seal passivad? Ahjaa, nutikates ju. Nice kasvatus.

Sujuvalt mõnusalt päikest veel nautivalt kulgen koduukseni. Uks lahti ja…

Ikka see P-I-I-P naaber oma rattaga keset keldrisse mineku teekonda. Ma vot kirjutan ükspäev Päästeametisse ja las kirjutavad mõned KOVi tuluallika lehed välja. Ise tead, sa naaber! Kui sinu ratas nüüd pikali käib siin, mina seda üles tagasi ei tõsta! Ja seinavärviremondi maksad omast taskust kinni.

Paned ratta keldrisse OMA PANIPAIKA, kuhu kõik peaksid oma kola panema, ilusasti ära. Mulle on minu nunnu sõidukaaslane ikka kallis. Tuleb hoida teda.

Lõbustad ennast veel mõne pildi tegemisega evakuatsiooniteel eesseisvatest ratastest ja loodad siiralt südamest, et öösel fonoukselukk ei tööta ning vargad viivad niimoodi lukustamata tujurikkuvad rattad minema.

Lõpp hea, kõik mõnna

Teate seda tunnet, kui väsinuna pesemas on ära käidud…. Oooooh mõnus. Trenn tehtud, tööl käidud, puhas ja nüüd jõuab veel ühe lõõgastava lisatöökese endale ka ära veel teha.

Uskuge mind - rattaga tööl käia on hea ja kasulik.

Minu süda tänab mind.

Minu jalad jõuavad mind veel kaua kanda.

Üks jäätis ei tapa mind, sest trenn on ju tehtud.

Uni on palju sügavam. Eriti tähtis, kui su akna taga linnud elavad!

Kahjurõõm liikluses on kah rõõm.

Sa koged seda pärast trenni-pesemist mõnusat tunnet tihti.

Oled kordades rohkem distsiplineeritud. Kes ikka viitsib iga tööpäev ratta välja ajada, kui sina.

Ma näen palju detailsemalt ja hästi, sest isegi kui sul on õigus, siis kaasliiklejaid on ikka igasuguseid…

Ratas on ikka hea asi. Tavaline ratas, mitte elektri oma!

CK